26 sept. Kehaline koormus pärast infarkti

Õigesti doseeritud regulaarne aeroobne suuri lihasgruppe haarav treening (kõnd, suusatamine, ujumine) on südamehaige taastusravi üheks nurgakiviks. Siin on äärmiselt oluline hinnata koormustesti abil, millise intensiivsusega koormus on lubatav ja koormustaluvust parandav. Koormustest tehakse enne taastusravi programmi alustamist ja mitmetes ravkeskustes ka selle lõppemise järgselt. Testi on soovitav korrata hiljem vähemalt ühel korral aastas. Parima lõpptulemuse saavutamiseks on vajalik esialgu meditsiiniliselt juhitud treening, mille käigus on võimalik kulutada 1000-2000 kilokalorit (kcal) nädalas (läbida nädalas kõndides 17 km,  kuni 3-5 treeningut kestusega 45-60 minutit).
Loe edasi

26 sept. Mis on südame isheemiatõbi?

Südame isheemiatõveks nimetatakse südame verevarustuse probleeme, mis on tingitud veresoonte aterosklerootilistest muutustest (harvematel juhtudel ka muudest probleemidest). Aterosklerootiline protsess võib alata inimese sünnist, kulgedes tasapisi kogu elu. Veresoone seina sisekestale ladestuvad tasapisi rasvained ja kaltsiumisoolad, mille tõttu veresoone valendik aheneb. Südame pärgarterite ahenemisel üle 50% valendiku läbimõõdust tekivad inimesel valud südame piirkonnas ehk stenokardilised vaevused. Valud tekivad, sest hapnikurikas veri ei jõua veresoone ahenemise tõttu piisavalt südamelihase rakkudeni. Südamelihas on hapnikupuudusele väga tundlik, tekib südamelihase hapnikunälgus ehk südame isheemiatõbi.
Loe edasi

20 veebr. Mis on koronaarstent?

Koronaarstendiks nimetatakse ballooni peal veresoonde viidavat võrku. Balloon täidetakse surve all vedelikuga. Laienenud balloon lükkab lahti metallvõrgu, mis jääb ahenenud veresoone piirkonda toestama.
Loe edasi

06 veebr. Milline protseduur on koronaar- angio plastika ehk südame pärgarterite laiendamine?

Pärgarterid ehk koronaararterid on kaks südamelihase verevarustust tagavat arterit ehk südame oma verevarustus. Südame infarkt on südamelihast varustava veresoone järsk sulgus. Sulgunud soone taga olev hapnikupuuduses südamelihas hävib minutite ja tundidega, asemele tekib südame pumbafunktsioonis mitte osalev armkude. Võimalikult suure osa südamelihase päästmiseks on vajalik kiire tegutsemine.
Loe edasi